Ekovilla OY Kiiminki üksus jagab oma teekonda tööaja arvestamisel paberlehtede kasutamisest Hoursi tarkvarani. 

Ekovilla OY (Kiiminki üksuses) töötab 20 inimest, kelle töötunde tuleb korrektselt arvestada. Alguses kasutati paberlehti ja kaustikuid, kuhu töötajad oma töötunnid ise kirja panid. Selline tööajaarvestus võttis aega umbes 6 tundi kuus. Ettevõtte kasvades otsustati kontserni tehnoloogiajuhi soovitusel tööaja arvestamise tarkvara kasutusele võtta. 

Kiiminki üksuse esindaja Aaro rääkis, et tööaja jälgimine on neile vajalik mitmel põhjusel:

• on võimalik jälgida ja hinnata tootmise tõhusust
• töömoraali paranemine, sest töötajad mõistavad paremini tööaegu 
• mõjutab töötajate motivatsiooni

Aaro hinnangul toimusid ettevõttes järgnevad positiivsed muutused:

• võimalus reaalajas tööaega jälgida
• ülevaade tööl olevatest inimestest
• kaugjuurdepääs
• tööohutus – võimalik näha, kas öisest vahetusest on üle saadud

Aaro mainib, et tema eelmises töökohas kasutati teistsugust tööaja arvestamise tarkvara ja ütleb, et seda oli raske kasutada. Kontsern leiab, et aega ja raha säästetakse Hoursiga kindlasti, sest tööaegu on võimalik korrektselt jälgida. Hoursi teenusega ollakse rahul ja soovitatakse teistelegi, sest seda on lihtne kasutada. 

Tootmissektori võimalik rahaline kokkuhoid, kasutades Hours tarkvara

Antud näite põhjal on Hoursi tarkvara kasutades võimalik kokku hoida 10 920 eurot, kui töötajad ei saa ise oma töötunde märkides tööaegu enda kasuks ümardada. Näiteks, töötajad panevad tööajaks kirja 8h, kuigi tegelikult mindi 5 minutit varem ära ja oldi 5 minutit kauem lõunal:

Arvutuse valem: (20×10/60)x21x13x12 = 10 920

Nii saamegi teada, et meie näite põhjal on võimalik kokku hoida 10 920 eurot. Lisaks säästetakse igakuiselt ka 6 tundi raamatupidajate aega, sest pole vaja eraldi töötajate tunnilehti taga ajada ja töötunde kokku arvutada.

Suomen Talomestarit jagas oma kogemust Hoursi tööaja arvestamise tarkvara kasutamisega. Loe edasi,et teada saada, mis ettevõttes muutus. 

Ettevõttes on 8 töötajat ja varasemalt kasutati Hoursi konkurendi tööajaarvestuse programmi, millega rahule ei jäädud. Leiti, et programm on pigem segane ega võimaldanud vajalikku informatsiooni kätte saada. Ettevõtte esindaja Marko Roose ütleb, et Hoursini jõuti seejärel sõbra soovituse kaudu. 

Tööaega on ettevõttes vaja jälgida, et saada ülevaade töökohal toimuvast. Lisaks lihtsustab tarkvara tunnilehtede kooskõlastamist klientidega – on võimalik näidata, et töötaja on objektil käinud, sest programm salvestab töö tegemise asukoha täpsusega. Varasemalt ettevõte eraldi tunnilehti oma töötajate tööaja arvestamiseks ei kasutanud. 

Suurim muutus, mis tööaja arvestamise programmi kasutuselevõtuga kaasnes, on see, et enam ei ole vaja töötajatele helistada ega küsida, kus nad parasjagu on. Mobiilirakenduses on nende asukoht märgitud ja nähtav. Logistiline pool on samuti oluliselt lihtsustatud, sest on võimalik näha, kas töötaja on objektil ja tal on võimalik saabuvaid koormaid vastu võtta. 

Ettevõtte tunneb, et Hours on nende aega ja raha säästnud, sest saadakse täpsed töötatud tundide andmed. Kui keegi tööaega varastama juhtub, siis see avastatakse kohe ja seeläbi säästetud rahaga kaetakse Hoursi ühe kuu tasu. Marko Roose ütleb, et soovitab Hoursi tarkvara ka ise oma tuttavatele ja leiab, et Hoursis on kõik täpselt nii nagu peab. 

Kui soovite ka ise Hoursi tööaja arvestamise programmiga tutvuda, siis broneerige tasuta 30-minutiline demo ja näitame teile, mida on võimalik tarkvaras teha. Lisaks on võimalus Hoursi tarkvara 30 päeva jooksul tasuta proovida, et veenduda selle sobivuses teie ettevõttega. 

Tööaja arvestamine on vajalik väikeettevõtetele, sest see annab ülevaate töötajate produktiivsusest, aitab tööjõukulusid kontrolli all hoida, tagab töölepingute ja töölepingu seaduse järgimise ning annab korrektsed andmed palgaarvestuseks ja klientidele arvete väljastamiseks. Lisaks saab korrektse tööajaarvestusega edendada töötajate ja juhtkonna omavahelist suhtlust ning tuvastada ettevõtte toimimisel parendamist vajavaid alasid. 

Tööaja jälgimine aitab väikeettevõtetel mitmel moel raha säästa. Korrektne tööaja jälgimine võib näidata, kui palju aega kulub töötajatel oma tööülesannete täitmiseks, ja aitab ettevõttel selgeks teha, kas mõnes kohas on töötajaid liiga palju või liiga vähe, ning vastavalt sellele tööjõudu paremini jaotada. See võib tööjõu kulusid vähendada ja produktiivsust suurendada. Muu hulgas aitab tööaja arvestamine veenduda, et ettevõtte maksab töötajatele korrektset palka ning peab töölepingu seadusest kinni. Veel enam – tööaja arvestamisest kogutud andmeid saab kasutada oma klientidele õiglaste arvete koostamiseks, mis viib rahavoo paranemise ja kasumi suurenemiseni.

Tööaja arvestamise tarkvara eesmärk on säästa oma klientide aega ja raha. Säästetava raha hulk sõltub sellest, kui suur on ettevõtte, millist tööd seal tehakse ja kui täpselt tööaega jälgitakse. Väikeettevõtted saavad korrektselt tööaegu arvestades raha säästa sellega, et nad optimeerivad oma tööjõudu, vähendades seeläbi tööjõukulusid ja riski töölepingu seadusega vastuollu minnes trahvitud saada. Ajakulu väheneb, sest enam ei pea töötajatelt tunnilehti koguma ja käsitsi andmeid sisestama. Kõik on automatiseeritud ja mõne klikiga kättesaadav. 

Küll aga ettevõtted, kes investeerivad kvaliteetsesse tööaja arvestamise tarkvarasse ning kasutavad seda efektiivselt, võivad positiivset tulemust oodata. Saades paremini aru, kuidas nende töötajad oma tööaega kasutavad, on ettevõtetel võimalik teha kindlatel andmetel põhinevaid otsuseid, mis võivad parandada produktiivsust, efektiivust ja kasumlikkust. 

Tööaja arvestamise tarkvara usaldusväärsus sõltub programmist endast ja tööaja jälgimise ning ülesmärkimise viisidest. Hea mainega ja tuntud tööaja jälgimise tarkvara pakkujad kasutavad meetmeid, et kindlustada nende programmi turvalisus ja asjakohasus. Näiteks tehakse regulaarseid tarkvarauuendusi, krüpteeritakse ja varundatakse andmeid, et need kaotsi ei läheks. 

Ettevõtetel lasub siiski ka endal kohustus tööaja jälgimise tarkvara valides veenduda, et tarkvara sobib nende ettevõttega ja on töökindel. Tuleks kindlaks teha, et programm suudab ettevõtte valdkonna ja tööprotsessidega kohaneda. Korrektselt kasutatav tarkvara on väga usaldusväärne. 

Hoursi tarkvara saate 30 päeva tasuta proovida ja veenduda, et see sobib teie ettevõtte vajadustega. Pakume mitmeid liidestusi ja kohaneme erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtetega.

Hours tööaja arvestamise tarkvara võimaldab ettevõttel automatiseerida tööaja arvestamise protsessi, mis säästab nii ettevõtte aega kui ka raha. Tarkvara võimaldab ettevõttel koguda täpseid andmeid töötajate tegeliku tööaja kohta ja vältida tööaja arvestamisega seotud vigu. Lisaks saab Hoursi abil automatiseerida palkade arvutamise protsessi, sest oleme Merit Palk ja Netvsior palgaarvestuse programmide partner. Näitame, kuidas Hours ettevõtte raha säästab:

Oletame, et on ettevõte, mille alluvuses töötab 30 inimest ja kogu töötundide arvestamine tehakse Excelis või käsitsi vihikusse. Tööpäevade pikkuseks on 8 tundi, mille jooksul on töötajatele ettenähtud kaks 15 minuti pikkust pausi ja üks 30-minutiline lõunapaus. Töötajad märgivad ise vihikusse, millal ja kui kaua nad tööl olid, või annavad vastava info oma vahetusevanemale, kes omakorda saadud teabe Excelisse sisestab. Keegi tegelikult ei kontrolli, kas saadud andmed on korrektsed. Kirja läheb 8 tundi ja palgapäeval makstakse palk kirja pandud tundide alusel. 

Nüüd oletame, et kõik töötajad on iga päev 10 minutit kauem pausidel, hilinevad tööle või lähevad töölt varem ära. See tähendab, et iga päev läheb kaotsi 300 minutit ehk 5 tundi, mille eest ettevõtte maksab palka, aga tegelikult tööd ei tehtud. Kui kuus on 22 tööpäeva, siis läheb kaduma 110 tundi väärtuslikku tööaega! Ütleme, et iga töötaja teenib 10€ tunnis brutopalka, seega on ettevõtte kulu 1100€ igas kuus töötundide eest, mille jooksul reaalselt ei töötatud. Aasta jooksul kasvab see summa 13 200 euroni. 

Võimalik kokkuhoid kasutades Hours tarkvara

Ameerika tööandjate liidu uuringu järgi on ajakadu töötaja kohta 3% päevas. 8-tunnise tööpäeva kohta tähendab see, et kaduma läheb 14 minutit tööaega, mis on rohkem, kui meie oma näites välja tõime. Hoursi kuutasu on sellest aga tunduvalt väiksem ja seeläbi säästab Hoursi tarkvara teie ettevõtte raha ja aega. Pakume teile 30 päeva pikkust tasuta prooviperioodi ja tasuta 30-minutilist demo, milles õpetame tarkvara optimaalselt kasutama. 

Tööaja varguse kohta saate lisaks lugeda:

Hoursi tööaja arvestuse tarkvaras on võimalik mugavalt päevarahadel tööliigiti silma peal hoida. Räägime, mida töölähetuste ja päevarahaga seoses meeles pidada.

Alustame kohe olulisest ehk numbritest: välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot päevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot päevas iga järgneva päeva kohta. Tööandja ja töötaja kokkuleppel võib päevaraha maksta ka rohkem, kuid sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületav osa töötasuna.  

Eesti piires toimuval lähetusel päevaraha maksuvaba piirmäära ette nähtud ei ole, sest lähetus on ajaliselt lühem ja kodust eemalolek ei tekita nii palju lisakulusid. Lisaks ei saa tööandja kuludokumentide alusel töötajale maksuvabalt hüvitada Eesti-sisese lähetusega seotud toidukulusid. 

Töölähetuse määruse § 4 lõike 4 kohaselt on tööandjal õigus vähendada välislähetuse päevaraha määra kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Päevaraha määra vähendamise võimalus ei ole seotud päevaraha maksustamisega ning on oma olemuselt tööõiguslik säte, mis võimaldab tööandjal tasuta toitlustamise puhul vähendada päevaraha kuni 6,71 eurot. 

Oluline on aga teada, et päevaraha maksmisel üle piirmäära tuleb piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatuluga. 

Päevaraha maksmise tingimused

• Kui töötaja peab lähetusest saabudes minema samal päeval teise välislähetusse, saab talle maksta maksuvaba päevaraha ühekordse määra ulatuses.
• Teeloleku ja lähetuskoha viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.
• Vahemaad asula piirist, kus asub töökoht, ning lähetuse sihtkoha vahel on teooritiliselt võimalik määrata kolmel viisil:
  • vahemaa õhu kaudu
  • vahemaa tegelikult läbitud teekonna kaudu
  • vahemaa tavapärase ja mõistliku ning enimkasutatava tee kaudu.
• Välislähetuse päevaraha makstakse töölähetuse määruse  § 4 lõike 2 kohaselt:
  • välislähetusse väljasõidu päeva eest, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21:00
  • välisriigist saabumise päeva eest, kui sõiduk saabub pärast kella 3:00.
• Päevaraha maksmisel tuleb lähtuda sõiduki tegelikust väljumise või saabumise ajast. Kui lähetusse minnakse ühistranspordiga, on ühistranspordivahendi saabumise või väljumise aeg üldjuhul kattuv sõidupiletil märgituga. Kui sõidupiletil märgitud väljumise või saabumise aeg erineb tegelikust väljumise või saabumise ajast, võetakse arvesse tegelik aeg.

Lähetusega kaasnevad kulud

• Töö- või ametilähetuses majutusele tehtud kulusid ei maksustata
• Lähetusega kaasnevad transpordikulud kuuluvad kulu suurusest sõltumata maksuvabalt hüvitamisele.
• Kui töötaja läheb töölähetusse isikliku sõiduautoga, siis hüvitatakse kuludokumendi alusel lähetusega seonduvad, sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. 
• Isikliku sõiduauto lähetuses kasutamise korral ei laiene töölähetuse määruse alusel makstavale hüvitisele isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalne maksuvaba piirmäär 335 eurot. Ilma kuludokumentideta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmisel rakendub sõiduauto määruses sätestatud maksimaalne maksuvaba piirmäär. Ühele töötajale makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral kuni 0,30€/km, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. 
• Tööandja saab valida, kas hüvitada töötaja isikliku sõiduauto lähetuses kasutamine töölähetuse määruse alusel ehk kuludokumentide alusel ilma maksimaalse maksuvaba piirmäärata või sõiduauto määruse alusel ehk arvestuse olemasolul maksimaalselt maksuvabalt 335 eurot kuus. 
• Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesannete täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist. Hüvitamine toimub kulu tõendavate dokumentide alusel.
• Mõistlikeks tööga seotud kuludeks ei loeta selliseid töötaja poolt tehtud kulutusi, mis oleksid töötajal tekkinud sõltumata töölähetuses viibimisest.
• Välisvaluutas tehtud kulutused saab tööandja hüvitada töötajale
  • kuludokumendil märgitud kuupäevani kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel,
  • lähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa keskpanga päevakursi alusel
  • või vastavalt lähetatu poolt tegelikult kantud kulutustele (pangaväljavõtte või valuutavahetuse dokumendi alusel).

Maksu- ja Tolliameti kodulehel on päevarahade maksmise kohta lisaks ülaltoodud refereeritud infole ka mitmeid näiteid: https://emta.ee 

Kui teie ettevõttes on päevarahade maksmine ja arvestamine osa argipäevast, siis soovitame Hoursi tarkvaras vastav seadistus teha ning enda elu lihtsustada:

Kui te pole veel meie tarkvara proovinud, siis saate seda 30 päeva jooksul tasuta teha. Lisaks soovitame broneerida 30-minutiline demo, mille jooksul kaardistame teie ettevõtte vajadused ja vastame teie küsimustele. 

Stressivaba tööajaarvestuseni!

Hiljuti jõustunud töölepingu seaduse muudatused tõid endaga kaasa võimaluse anda töötajale iseseisev otsustuspädevus oma tööaja üle. Seejuures alluvussuhe tööandjaga säilib. Mida see tähendab?

Töötaja, kellele antakse iseseisev otsustuspädevus, saab ise määrata, millisel nädalapäeval ja kellaajal ta töötab. Tuleb aga arvesse võtta, et sellele töötajale ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon, öötööpiirang, valveaja reeglistik ega igapäevase ja -nädalase puhkeaja piirangud. Lisaks ei rakendu talle ka öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord. Iseseisva otsustuspädevusega töötajale rakendub siiski täis- või osalise tööaja kokkulepe, st tööaja kestus ühe kuu või arvestusperioodi kohta ja ületunni regulatsioon. 

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaeg on fikseeritud nagu teistelgi. Seejuures otsustab töötaja ise, kas ta töötab, näiteks, täna 11 tundi ja homme ei tööta üldse või jagab oma töötunde kuidagi teisiti. Oluline on meeles pidada, et nagu kõikidel teistel ametikohtades, tuleb ka sellise töösuhte puhul ületunnitöö eelnevalt kokku leppida, sh ka selle eest saadav tasu. 

Seaduse järgi ei saa iseseisvat otsustuspädevust rakendada alla Eesti keskmise palga teenivatele töötajatele. Miinimumpalka ei tohi iseseisva otsustuspädevusega töötajale maksta. 

Alluvussuhe oma tööandjaga säilib ka siis, kui töötaja on saanud iseseisva otsustuspädevuse. See tähendab seda, et töötajal võivad olla tähtajad tööülesannete tegemiseks ning võidakse paluda tema osalust teatud koosolekutel. Tööandja ei tohi aga eeldada, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja on igaks koosolekuks kättesaadav. 

Paindliku, kuid kindlatest kellaaegadest sõltuva töökorraldusega töötaja ei ole iseseisva otsustuspädevusega. Samuti ei kuulu iseseisva otsustuspädevuse alla töötajad, kes teevad kaudtööd ja saavad mingil määral oma tööaega valida, kuid peavad E-R terve tööpäeva jooksul tööandjale kättesaadavad olema. 

Töötajale iseseisva otsustuspädevuse andmiseks peavad pooled sõlmima kirjaliku kokkuleppe töölepingus või selle lisas ning töötaja töötasu peab olema vähemalt Eesti keskmise töötasuga võrdne. Kokkuleppe võivad mõlemad pooled vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega üles öelda. 

Kui ka teie mõtlete oma ettevõttes proovida, kuidas iseseisva otsustuspädevusega töötajatega töö sujuks, siis võtke Hours endale appi. Aitame teil ja teie töötajatel tööajad korrektselt kirja panna ning palgaarvestus käib tänu sellele imekiiresti. Selliselt väldite võimalikke arusaamatusi ja ebakõlasid tööaegades. Esimene kuu on teile tasuta. Kindlasti broneerige ka meie demo, et saaksime teile tarkvara kasutamist lähemalt näidata ning teie küsimustele vastata.

Ettevõtetel on sageli olnud probleeme töötajatega, kes varastavad raha, ettevõttele kuuluvaid esemeid või isegi kütust isiklikuks tarbeks. Vähe räägitakse aga tööaja vargusest. Tööaja vargus tähendab ettevõttelt raha vastu võtmist töötundide eest, mille jooksul pole tegelikult tööd tehtud. Tööaega varastatakse kahel moel: töötaja ei tee tööl olles ettenähtud tööd või nad ei ole tööl, kuigi nad peaksid olema, nt hilinevad mõjuva põhjuseta. 

Erinevad tööaja varguse võimalused:

• Tööaja sisestamisel tekkinud tööaja vargus. Käsitsi tööaega sisestades on töötajatel võimalus oma tööaegu ülespoole ümardada. Näiteks, töötaja alustab tööd tegelikult kell 8:11 ja lõpetab 4:56, aga sisestab oma tööajaks 8:00-17:00. Sel moel saab töötaja oma normtunnid täis ja talle makstakse kogu päeva tundide eest. Tegelikult on ta aga varastanud 15 minutit ettevõtte aega. 
• Kolleegi eest tööaja sisestamine on levinud viis tööaega varastada. Sellist tööaja vargust ei pruugita teadlikult teha, vaid tahetakse näiteks head kolleegi aidata. Töötaja registreerib end tööle ja võib samal ajal registreerida ka kolleegi, kasutades selleks tema töötajakoodi, uksekaarti vms. Selline tööaja vargus võib väga kulukaks muutuda, kui varem saabunud töötajad registreerivad tööle ka oma hiljem saabuvaid kolleege või registreeritakse töötajad töölt välja hiljem, et nad saaksid ületunde ilma tegelikult tööd tegemata. Ületunnitöö on ju ka suurema tasuga, seega kahjud muutuvad aastate jooksul hiiglaslikeks. 
• Pikkade lõunate ja (lisa)pauside võtmine on väga sagedane probleem erinevates ettevõtetes. Tihti tekib pausidega probleeme just suitsetavate töötajatega, kes käivad pauside vahelisel ajal samuti suitsetamas. 
• Kolleegidega suhtlemine ja lõbutsemine tööajast on mõistlikus koguses tervitatav, hoides töötajaid sel moel rõõmsatena ja parandades seeläbi klienditeeninduse kvaliteeti. Kui aga kolleegidega suhtlemine ja lõbutsemine hakkavad tööpäevast järjest suuremaid tükke ampsama, siis seisab ettevõte silmitsi tööaja vargusega, sest töö tegemine jääb tagaplaanile. 
• Interneti kasutamine isiklikuks otstarbeks on nutitelefonide tulekuga kasvanud suureks probleemiks. Telefonid piiksuvad pidevalt, sest on saabunud uus e-mail, keegi saatis sõnumi, telefonimängus on uus piiratud ajaga pakkumine jne. Lisaks on ju internet kohe seal samas nupuvajutuse kaugusel ning jõuaks kiiresti mõned sooduspakkumised üle vaadata… See viib aga selleni, et töötaja tegeleb oma telefonis mitme rakendusega ning töö ununeb sootuks. Näiteks, isiklikuks otstarbeks tööajal internetis aega veetnud töötajad tekitasid juba varajastel 2000-ndatel aastatel oma tööandjatele aastas ligi 54 miljardit dollarit kahju. 
• Töötajad, kes oma otsesest ülemusest eemal töötavad, kipuvad olema vähem produktiivsemad. See on eriti tõsi töötajate kohta, kes töötavad omapäi ettevõttest eemal. 
• Mõned inimesed proovivad tööajast oma unevõlga tasa teha ning magavad oma laua taga või mõnes ülemuste silma alt eemale jäävas kohas. Sellist laadi tööaja vargust on ettevõtetel eriti kibe kinni maksta. 

Toetudes nö varguse kolmnurga teooriale, võiks öelda, et kui väga väike osa töötajaid otsib ise võimalusi vargusteks, siis mõned töötajad varastavad ainult juhul, kui on loodud õiged tingimused. Need tingimused on ratsionaliseerimine, motivatsioon ja võimalus. Näiteks: 

• töötaja tunneb, et ta on alamakstud (ratsionaliseerimine)
• töötaja tunneb, et  ööpäevas ei ole piisavalt tunde, et oma asjaajamistega tegeleda (motivatsioon)
• töötaja teab, et tema ülemus ei märka, kui ta jõuab tööle 15 minutit hiljem (võimalus)

Oletame, et teie ettevõttes on töötaja, kes iga vahetuse ajal varastab 15 minutit tööaega. nt hilineb mõned minutid ja lahkub mõned minutid varem. Ta töötab 5 päeva nädalas ja teenib 10€ tunnis. Tööaja varguse tõttu maksate talle iga nädal 12.50€ rohkem, kui ta reaalselt töötas. Nüüd oletame, et teil on 10 töötajat, kes selliselt toimivad. Te kaotate 125€ nädalas ja aasta lõpuks on see summa üle 6000€.

Tööaja varguste vähendamiseks saate tõsta oma töötajate moraali, vaadata üle oma töötajate palgad ning tööülesanded. Kõige tõhusam võimalus on muuta tööaja arvestamine automaatseks, et töötajatel kaoks võimalus oma tööaegu ümardada, märkamatult lisapause võtta või hilineda.  

Siin saab teile appi tulla Hoursi tööaja arvestamise tarkvara. Vastavalt teie ettevõtte vajadustele saame teile pakkuda veebipõhist tarkvara, mobiilirakendust:

logimise terminale või ka liidestust Inner Range Integriti (G4S) läbipääsusüsteemiga. Viimasel juhul on tööaja arvestus täisautomaatne ega sõltu töötajatest, mistõttu väheneb tööaja vargus veelgi. 

Esimesel kuul on meie tarkvara kasutamine teile täiesti tasuta. Edaspidine kuutasu sõltub sellest, milliseid lisasid oma ettevõttes vajate. Registreeruge juba täna ning säästategi esimesed eurod ja muudate oma ettevõttes tööpäevad produktiivsemaks.

2023. aastal tõuseb töötasu alammäär 725 euroni ja minimaalne tunnitasu 4.30 euroni, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra.

Euroopa Liidu direktiiv annab soovitusi õiglase miinimumpalga kohta, mis loob ootuse kiiremaks alampalga tõusuks ka Eestis. Õiglane miinimumpalk võiks olla 2024. aastal 900 eurot, järgneval aastal 1000 eurot ning lõpuks juba 1200 eurot. 

Töötasu alammäära tõus viib töötasude ja palga tõusuni era- ning avalikus sektoris. Lisaks tõusevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Lisaks aitab töötasu alammäära tõus kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. 

Ärge unustage enda etttevõtte töötajate palgaandmeid uue palgaarvestuse perioodi alguses üle vaadata ning vastavaid korrektuure teha. Hoursi tarkvaras on see sedavõrd lihtne, et käib nagu möödaminnes.