Alates veebruarist alustab Tööinspektsioon ehitusvaldkonnas sihtkontrolli „Töösuhted“, mille raames külastatakse ehitusplatse üle Eesti. Kontrollid algavad veebruaris ning kestavad kogu aasta. Oluline on rõhutada, et tegemist on ette teatamata kontrollidega.

Praktikas tähendab see, et kontrolli käigus ei hinnata lubadusi ega tagantjärele koostatud dokumentatsiooni, vaid ettevõtte tegelikku toimimist kontrolli hetkel. Fookuses on see, kuidas töösuhted ja tööajaarvestus on korraldatud igapäevases töökorralduses.

Miks on ehitussektor erilise tähelepanu all?

Ehitussektor on struktuurilt tööjõumahukas ja killustunud. Sageli tegutsevad samal ehitusplatsil samaaegselt ettevõtte enda töötajad, alltöövõtjad, renditöötajad ning välisriikidest pärit tööjõud. Tööülesanded, objektid ja tööajad vahelduvad, mistõttu on tööaja arvestus ja töösuhete haldamine keerukam kui paljudes teistes majandusharudes.

Just selline keskkond suurendab riski, et töösuhted ei ole piisavalt selgelt määratletud või dokumenteeritud. Tööinspektsiooni senine praktika näitab, et rikkumised ei tulene enamasti pahatahtlikkusest, vaid puudulikest protsessidest, ebaselgest vastutusjaotusest ning ebapiisavast andmete koondamisest.

Millistele küsimustele keskendub kontroll ehitusplatsil?

Kuigi õigusaktides ja juhendmaterjalides on loetletud mitmeid võimalikke rikkumisi, taandub kontroll ehitusplatsil sisuliselt mõnele põhilisele küsimusele:

• kes konkreetsel hetkel platsil töötab;
• millise ettevõtte või tööandja heaks tööd tehakse;
• millal töö algas ja millal see lõppes;
• kas nimetatud andmed on objektiivselt tõendatavad.

Nendele küsimustele vastamine eeldab toimivat ja usaldusväärset tööajaarvestuse süsteemi. Kui tööajad on fikseeritud tagantjärele, mitmes eraldi failis või üksnes üksikisikute mälu põhjal, on nende tõendamine kontrolli käigus problemaatiline.

Tööajaarvestus kui süsteemne riskitegur

Tööinspektsiooni kogemuse põhjal ei ole ehitusettevõtete peamiseks kitsaskohaks töö tegemine ise, vaid selle korrektne ja järjepidev dokumenteerimine.

Levinumad probleemid hõlmavad näiteks järgmist:

• tööaja andmete sisestamine tagantjärele;
• objektipõhise arvestuse puudumine;
• alltöövõtjate ja renditöötajate tööaja andmete killustatus;
• ebapiisav ülevaade sellest, kes viibis konkreetsel päeval ehitusplatsil.

Etteteatamata kontrolli kontekstis tähendab see, et vajalik teave peab olema viivitamatult kättesaadav ning usaldusväärne. Andmete olemasolu „hiljem“ ei vasta kontrolli eesmärkidele ega õiguslikele ootustele.

Miks käsitsi peetav arvestus ei ole enam piisav?

Ehitusplats erineb oma olemuselt kontorikeskkonnast. Tööjõu liikumine, muutuvad vahetused ja projektipõhine töökorraldus seavad piirangud käsitsi või hajutatult peetavale tööajaarvestusele.

Selline arvestus muutub kiiresti:

• ebatäpseks;
• raskesti kontrollitavaks ja tõendatavaks;
• sõltuvaks konkreetsetest isikutest, mitte süsteemist.

Järelevalve seisukohast ei ole määrav, kas ettevõttel on kavatsus nõudeid täita, vaid kas tööajaarvestus on pidevalt, ühtselt ja süsteemselt korraldatud.

Kuidas saab tööandja sihtkontrolliks ette valmistuda?

Sihtkontrolliks valmistumine eeldab eelkõige olemasolevate protsesside kriitilist hindamist. Ehitusettevõttel tasub analüüsida:

• kas tööajaarvestus kajastab tegelikku olukorda ehitusplatsil;
• kas andmed on ajakohased, korrektsed ja kontrollitavad;
• kas kõik töövormid (ettevõtte töötajad, alltöövõtjad, renditöötajad) on hõlmatud ühtse loogika ja süsteemiga;
• kas vajalik teave on kontrolli korral kiiresti esitatav.

Sageli ei eelda vastavusse viimine uute reeglite kehtestamist, vaid olemasolevate töökorralduslike lahenduste korrastamist ja läbipaistvamaks muutmist.

---

Kokkuvõte

Sellel aastal läbiviidav sihtkontroll ehitussektoris ei ole suunatud üksnes rikkumiste tuvastamisele, vaid kannab laiemat eesmärki suunata ettevõtteid läbipaistvamate ja paremini juhitud töösuhete poole.

Valmisolekut ei näita mitte mahukad juhendid, vaid selge ülevaade tööjõust, tõendatavad andmed ning järjepidevalt toimiv tööajaarvestus ka ootamatu kontrolli olukorras. Üha enam on tegemist mitte ainult õigusliku kohustuse, vaid ka professionaalse juhtimise ja konkurentsivõime lahutamatu osaga.

Kas oled valmis nägema, kuidas uusimad ERPLY lahendused muudavad tööpäeva nutikamaks?

ERPLY Tech & Trends Day kutsub Tartusse kokku ettevõtjad ja juhid, kes soovivad oma igapäevased protsessid viia järgmisele tasemele. Tegemist ei ole teoreetilise seminariga, vaid praktilise ülevaatega sellest, kuidas kaasaegne tarkvara aitab vähendada käsitööd, suurendada nähtavust ja teha paremaid juhtimisotsuseid.

Üritusel näitame, kuidas ERPLY platvormil olevad lahendused töötavad koos – alates laost ja kassast kuni tööaja, personalihalduse, aruandluse ja veebilahendusteni. Lisaks heidame pilgu tulevikku, sealhulgas arenduses olevale HR‑moodulile ja tehisintellekti rollile juhtimises.

Mis sind ERPLY Tech & Trends Dayl ees ootab?

Lühidalt: selgus, kiirus ja praktiline väärtus. Pikemalt tähendab see praktilist ülevaadet kogu ERPLY ökosüsteemist ning selle ümber ehitatud lahendustest:

• terviklik vaade ERPLY rakendustele, mis katavad lao (WMS), müügi (POS), raamatupidamise (Erply Books) ja erilahendused erinevatele valdkondadele
• Hoursi automatiseeritud tööajaarvestus, graafikud ja palgaraportid, mis annavad juhile reaalajas ülevaate tööjõu kasutusest
• Salonkeepi võimalused ilusalongidele: broneeringud, graafikud ja müük ühes süsteemis
• Hoolduskeskuse vaade teenindusettevõtetele, kus kliendid, tööd ja varuosad on selgelt juhitavad
• Voogi roll digitaalses nähtavuses – kuidas veebileht, sisu ja äriprotsessid moodustavad ühe terviku
• tehisintellekti kasutus: aruanded, automatiseerimine ja juhtimisülevaated
• esmakordne sissevaade uude HR‑moodulisse, mis on hetkel arenduses

Iga teema on seotud päris äriolukordadega – eesmärk on, et lahkudes tekiks selge arusaam, millised lahendused loovad sinu ettevõttes kõige rohkem väärtust ja miks.

Rakendused ja lahendused, mida tutvustame

WMS – Warehouse Management System

ERPLY WMS on täislahendus laohalduseks, kus kiirus ja täpsus on kriitilise tähtsusega. Töötajad saavad tellimusi komplekteerida skännerite või mobiilsete seadmete abil, jälgida kauba liikumist ning hallata laoseisu reaalajas.

Tulemuseks on vähem vigu, parem ülevaade ja sujuvam koostöö lao, müügi ja juhtimise vahel.

POS – kassalahendused

Tutvustame erinevaid kassalahendusi: restoranikassa, iseteeninduskassa ja teised müügipunkti lahendused. ERPLY POS ühendab klienditeeninduse, laoseisu ja raamatupidamise ühtseks tervikuks.

See tähendab kiiremat teenindust, täpseid andmeid ja reaalajas aruandlust ilma eraldi süsteeme haldamata.

Erply Books – raamatupidamine

Erply Books on paindlik raamatupidamistarkvara nii väikesele kui suurele ettevõttele. Eriti väärtuslik on see raamatupidajatele, kes teenindavad mitut klienti ja soovivad kõiki ettevõtteid hallata ühest keskkonnast.

Automatiseeritud andmevood vähendavad käsitööd ja vigade riski.

Salonkeep – ilusalongide haldus

Salonkeep on veebipõhine broneerimis- ja haldussüsteem ilusalongidele. See ühendab töötajate graafikud, teenused ja broneeringud ning on integreeritud ERPLY laovarude ja müügidokumentidega.

Tulemuseks on selge töökorraldus nii teenindajatele kui ka juhtidele.

Hoolduskeskus – teenindusettevõtetele

Hoolduskeskus on loodud teenindusettevõtete vajadusi silmas pidades, näiteks autoremondi vaates. Kliendid, tööd ja varuosad on hallatavad ühes süsteemis ning kogu töövoog on reaalajas jälgitav.

See aitab vähendada ajakulu ja parandada ülevaadet igas tööetapis.

Hours – tööajaarvestus ja graafikud

Hours ühendab automatiseeritud tööajaarvestuse, töögraafikud ja palgaraportid ühte süsteemi. Töötajate ajad, graafikud ja palgaandmed on omavahel seotud, et juhil oleks reaalajas ülevaade töökoormusest ja ressurssidest.

See on oluline samm andmepõhise juhtimise suunas, kus otsused ei põhine tunnetusel, vaid tegelikel andmetel.

Voog – veebilehe loomine

Voog on kasutajasõbralik platvorm, millega saab kiiresti luua ja hallata veebilehti ilma tehniliste teadmisteta. Paindlik disain ja nutikad tööriistad aitavad ettevõtetel oma ideed veebis ellu viia.

Miks tulla ERPLY Tech & Trends Dayle?

See üritus on sulle, kui soovid:

• muuta oma äriprotsesse efektiivsemaks
• näha, kuidas erinevad süsteemid töötavad koos ühe tervikuna
• kuulda, millised uuendused ja trendid on lähitulevikus tulemas
• suhelda teiste ettevõtjatega ja jagada kogemusi

Lahkudes on sul selgem pilt, millised lahendused loovad päriselt väärtust just sinu ettevõttes.

Ürituse aeg ja koht

📅 05. veebruar 2026
🕓 16:00–19:00
📍 Raekoja plats 1, Tartu linn

Registreeri ennast TASUTA üritusele

Head uut aastat!

2025. aasta oli meie jaoks tegude, kasvu ja strateegilise küpsemise aasta. Aasta jooksul viisime ellu mitu põhjalikku uuendust, mis muutsid nii meie tehnoloogilist arhitektuuri kui ka kasutajakogemust. Üleminek uuele Erply‑põhisele platvormile ei olnud lihtsalt tehniline parendus – see tähendas kogu süsteemi ümbermõtestamist, et muuta tööaja ja personalihalduse juhtimine ettevõtete jaoks kiiremaks, täpsemaks ja läbipaistvamaks. Tulemuseks on keskkond, mis võimaldab ettevõtetel senisest rohkem tugineda automatiseerimisele ning võtta otsuseid vastu reaalajas andmete põhjal. Töö endiselt käib…

SmartTrack tõi tööajamõõtmisesse täiesti uue automaatsuse taseme. RFID‑võtmehoidjad ja tsoonipõhine ajajälgimine võimaldasid ettevõtetel vähendada käsitsitööd ja vigade hulka, paljastada varjatud tööpause ning luua täpsemaid ülevaateid töötajate liikumisest ja tööpanusest. Meie eesmärk oli liikuda edasi lahenduse suunas, mis ei näita ainult seda, kes kohal on, vaid ka seda, kuidas tööaeg ettevõtte jaoks tegelikult kulub. See omakorda toetab paremat töökorraldust, vähendab tarbetuid seisakuid ja aitab juhtidel teha andmetel põhinevaid otsuseid.

Blogis käsitletud teemad tõid esile ka inimkesksed aspektid. Rõhutasime selgete reeglite ja läbipaistvuse olulisust kaugtöö korraldamisel ning töötajate kaasamisel. Analüüsid tööajavarguse ennetamisest näitasid, et probleem ei ole ainult tehniline – sageli on vaja tugevat kultuuri ja süsteeme, mis toetavad ausat ja õiglast töökorraldust. Tõime välja, kuidas ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid tunde nähtamatute pauside ja hilinemiste tõttu ning kuidas kaasaegsed digitaalsed tööriistad aitavad neid riske vähendada.

Aasta jooksul võrdlesime erinevaid tööaja logimise meetodeid, alates Exceli tabelitest kuni näotuvastusterminalide ja täielikult automatiseeritud SmartTracki lahendusteni. Meie analüüsid näitasid selgelt, et automaatsed ja läbipaistvad süsteemid pakuvad ettevõtetele suurimat kasu – need vähendavad vigade arvu, annavad juhtidele parema ülevaate ja muudavad töötajate tööpäeva lihtsamaks. Tööstusettevõtete näited, kus automatiseerimine tõi esile varjatud pausid, tõestasid, kui oluline on andmetele tuginev töökorraldus.

Mitmed case study’d ja süvitsiminevad juhtumianalüüsid tõid esile praktilisi tulemusi, mida ettevõtted saavutasid meie lahenduste abil – olgu selleks järjekordade kadumine, täpsem tööpanuse mõõtmine või parem kulude kontroll. Meie üritused ja pilootprogrammid näitasid, et liigume kindlalt edasi tööstus‑ ja tootmisvaldkonna suunas, kus ajakasutusel on otsene mõju tootlikkusele ja kasumlikkusele. Aasta jooksul toimunud Erply Tech & Trends Day kinnitas, et ettevõtted otsivad järjest enam terviklahendusi, mis ühendaksid tööaja, laohalduse, tootmise ja palgaarvestuse üheks voolavaks süsteemiks.

Kokkuvõttes näitas 2025. aasta, et tööaja haldamine ei ole enam pelgalt administratiivne kohustus. See on muutunud strateegiliseks vahendiks, mis mõjutab otseselt ettevõtte efektiivsust, kulusid ja töötajate rahulolu. Meie roll digitaalse töökorralduse teerajajana tugevnes ning aasta jooksul tehtud uuendused, arendused ja praktilised kogemused loovad tugeva vundamendi nii tänastele kui ka tulevastele ettevõtetele, kes soovivad juhtida oma aega nutikamalt, õiglasemalt ja tõhusamalt.

Tööaja vargus on teema, millest juhid räägivad harva, kuid mis mõjutab peaaegu iga ettevõtte kasumlikkust. Seda ei märgata seni, kuni keegi numbrid reaalselt kokku lööb – ja siis saavad kõik aru, et probleem ei ole sugugi väike. Kõige olulisem on mõista, et tööaja vargus ei näe alati välja nagu otsene pahatahtlik tegevus. Sageli on see lihtsalt rutiinsete logimisvigade, hilinemiste või pauside venimise kogum. Probleem on aga selles, et need minutid kuhjuvad kiiresti.

Lihtne matemaatika: väikesed minutid, suured summad

Kui iga töötaja “kaotab” päevas 5 minutit – olgu selle põhjuseks hiline start, varasem lõpetamine või logimata paus – tähendab see aasta lõikes märkimisväärset kulu. Näiteks 25 töötajaga ettevõttes teeb see 5 minutit x 25 inimest x 220 tööpäeva = 27 500 minutit ehk üle 450 töötunni aastas. Ja kui keskmine tööjõukulu on 12–15 € tund, tähendab see tuhandeid eurosid, mis lihtsalt haihtuvad.

Veelgi olulisem: tegemist ei ole ainult rahalise kuluga. Tööaja vargus moonutab töökoormuse jagunemist, graafikute kvaliteeti ja tootlikkust. Juht võib arvata, et ülesanded võtavadki rohkem aega, kuigi tegelikult on probleem kadunud minutites.

Tööaja vargus ei ole alati tahtlik

Aastaid on arvatud, et tööaja vargus tähendab otsest petmist. Tegelikkus on teine. Paljud olukorrad tekivad süsteemsete puudujääkide tõttu:

• Töötaja unustab sisse logida.
• Mobiilis puudub levi ja logi ei lähe läbi.
• Terminalini jõutakse 2–3 minutit pärast töö algust.
• Paus venib, aga keegi ei märka.
• Tööpäeva lõpus ei logita kohe välja, vaid jäädakse telefonis scrollima.

Kõik need olukorrad on inimlikud, kuid ettevõtte vaates on nende mõju sama mis otsesel vargusel.

Kuidas nähtamatu kadu mõjutab ettevõtet?

1. Kasum väheneb: iga kaotatud tund on otsene kulu.
2. Graafikud nihkuvad: planeeritud maht ei klapi tegeliku panustatud ajaga.
3. Vajatakse rohkem töötajaid: kuigi tegelikult oleks piisav olemasolev tiim.
4. Palgakulud tõusevad: valed logid → valed palgaarvestused.
5. Töökultuur muutub lõdvemaks: kui logimisvead on norm, tekib tunne, et „see pole oluline“.

Lahendus: läbipaistvad protsessid ja automaatsus

Tööaja varguse vähendamiseks ei piisa ainult reeglite rangemast järgimisest. Lahendus on teha süsteem töötajale võimalikult lihtsaks ja automaatseks. Siin tulebki mängu Hours – automatiseeritud sisselogimine, SmartTrack ja täpne logika, mis täidab need lüngad, mida inimlik mälu ei suuda.

Automaatne tööaja jälgimine eemaldab 90% olukordadest, kus minutid lihtsalt kaovad. Kui logimine toimub ise – terminalist, mobiili GPS-i abil või SmartTrack…

Kokkuvõteks: nähtamatu tööaja vargus on vaikselt kasvav kuluallikas, mis mõjutab kasumlikkust rohkem, kui esmapilgul tundub. Lahendus peitub läbipaistvuses, täpses logimises ja protsessides, mis ei jäta ruumi eksimustele.

27. novembril toimub Pärnus sündmus, mis koondab ühe katuse alla nii äritarkvara uuendused, päriselulised töövoogude näited kui ka väga praktilised lahendused, mida ettevõtted saavad hakkama kasutada juba järgmisel päeval.

ERPLY Tech & Trends Day ei ole klassikaline “jälle üks konverents”. See on koht, kus keskendutakse sellele, mida ettevõtted päriselt vajavad: kuidas vähendada käsitööd, automatiseerida protsesse ja tõsta igapäevast efektiivsust nii kontoris, laos kui tootmises. Lisaks – mis kõige olulisem – kõik tööriistad on ühel platvormil, mitte laiali erinevate tarkvarade vahel, mis omavahel ei suhtle.

Kust see vajadus tuleb?

Viimased aastad on näidanud, et ettevõtted otsivad järjest aktiivsemalt lahendusi, mis ei teeks süsteeme keerulisemaks, vaid lihtsustaks tööd. Olgu tegu tootmise, teeninduse või jaeäriga — kõigis valdkondades kerkivad üles samad küsimused:

• Kuidas näha “päris pilti”, mitte moonutatud tööaja arvestust?
• Kuidas vähendada topeltsisestusi ja aruandluse käsitööd?
• Kuidas siduda erinevaid süsteeme üheks tervikuks, ilma et peaks tegema kümneid integratsioone?
• Kuidas saada juhtimislauale reaalaegselt usaldusväärsed ülevaated, mitte eilseid numbreid?

ERPLY ja Hours on viimase aasta jooksul teinud mitu uuendust, mis just nende probleemide lahendamisele keskenduvad — ja Tech & Trends Day on koht, kus neid esimest korda laiemalt tutvustatakse.

Mida külastajad näevad ja kogevad?

Uued Erply rakenduste võimalused

Üritusel avatakse detailselt:

• ERP uuendused
• lao- ja logistika töövood: WMS, partiid, inventuurid
• müügi- ja kassalahendused, mis sobivad nii jaekaubandusele kui restoranidele
• juhataja töölaud ja automaatne aruandlus

Fookus on praktilisel küljel — näha saab päris töövooge, mitte ainult slaide.

Tööaja automatiseerimine Hoursi lahendustega

Kuna paljud ettevõtted liiguvad paberist, Excelist ja käsitsi logimisest eemale, on huvi tööaja täpse automaatika vastu hüppeliselt kasvanud.

Üritusel tutvustatakse:

• SmartTrack – asukohapõhine, automaatne tööaja registreerimine väikeste Bluetooth majakatega
• tööaja kokkuvõtlik arvestus ja graafikud
• personalihaldus (lepingud, taotlused, puhkused)
• juhendite ja dokumentide haldus
• varade haldus ning töötajatele määratud seadmed
• ettevõttesisene vestluste moodul

Kõike saab näha reaalses keskkonnas. Külastajad saavad kohapeal ka seadmeid katsuda ja testida.

Hoolduskeskuse võimalused

Lisaks tarkvarale näeb ka:

• seadmete hoolduse ja remondi registreerimist
• tööde haldust ja seadmete ajalugu
• võimalusi automaatseks infotööks

4. Demo-ala – kõik on katsutav

See on sündmuse üks suurimaid väärtusi. Tavaliselt räägitakse konverentsidel lahendustest, kuid katsuda neid ei saa. Siin saab:

• logida terminalis sõrmejäljega
• registreerida tööaega kiibiga
• näha, kuidas SmartTrack töötab
• testida kassa- ja müügilahendusi
• küsida kohapeal abi arendajatelt ja konsultantidelt

Miks tasub kohale tulla?

Sündmus on mõeldud nii ettevõtetele, kes juba kasutavad Erply ja Hoursi lahendusi, kui ka neile, kes alles kaaluvad.

Osalejad saavad:

• selgust, kuidas oma ettevõtte töövoogudele läheneda
• ideid, kuidas protsesse oluliselt kiiremaks või odavamaks muuta
• arusaam, mida tehnoloogia tegelikult võimaldab
• võimaluse küsida just oma valdkonna küsimusi
• kontaktid, kelle poole hiljem pöörduda

Lisaks annab üritus selge ettevaate suunast, kuhu Erply ja Hours lähiaastatel liiguvad.

Kokkuvõteks

ERPLY Tech & Trends Day Pärnu on üritus, mis toob tehnoloogia pärisellu. See ei ole abstraktne innovatsiooni-jutt, vaid praktiline demo-päev, kus saab testida, analüüsida ja avastada, kuidas tänased lahendused aitavad homme kiiremini ja targemalt töötada.

Registreeru TASUTA üritusele: https://fienta.com/et/erply-tech-day-2025-parnu

Tööajafond (ehk tööpäevade ja töötundide koguarv) on ettevõtetele oluline planeerimisvahend, mille alusel saab arvestada palka, töökoormust ja puhkuseid. 2026. aasta toob kaasa mitmeid lühendatud tööpäevi ja riigipühasid, mis vähendavad töötundide arvu. Allolevas tabelis on kuude kaupa välja toodud tööpäevade arv, töötunnid 8-tunnise tööpäeva puhul ning mõjuvad riigipühad ja lühendatud päevad.

Kuu	Tööpäevi	Tõõtunde	Riigipühad	Lühendatud tööpäevad
Jaanuar	21	168 h	1. jaanuar – uusaasta (N)	–
Veebruar	19	149 h	24. veebruar – iseseisvuspäev (T)	23. veebruar (E)
Märts	22	176 h	–	–
Aprill	21	168 h	3. aprill – suur reede (R), 5. aprill – ülestõusmispüha (P)	–
Mai	20	160 h	1. mai – kevadpüha (R), 24. mai – nelipüha (P)	–
Juuni	20	157 h	23. juuni – võidupüha (T), 24. juuni – jaanipäev (K)	22. juuni (E)
Juuli	23	184 h	–	–
August	20	160 h	20. august – taasiseseisvumispäev (N)	–
September	22	176 h	–	–
Oktoober	22	176 h	–	–
November	21	168 h	–	–
Detsember	21	162 h	24. detsember – jõululaupäev (N), 25. detsember – 1. jõulupüha (R), 26.12 – 2. jõulupüha (L)	23. detsember (K), 31. detsember (N)

• Lühendatud tööpäevad: Eesti töölepingu seaduse kohaselt on tööpäev 3 tundi lühem enne riigipühi, mis ei lange nädalavahetusele. 2026. aastal on selliseid lühendatud tööpäevi neli:
  • 23. veebruar (E) – päev enne iseseisvuspäeva
  • 22. juuni (E) – päev enne võidupüha
  • 23. detsember (K) – päev enne jõululaupäeva
  • 31. detsember (N) – päev enne uusaastat
    
• Reaalsed töötundide vähendused:
  • Veebruaris: 152 h – 3 h = 149 h
  • Juunis: 160 h – 3 h = 157 h
  • Detsembris: 168 h – 6 h = 162 h
  • Märtsis, aprillis, mais jne pole lühendatud päevi, seega täistunnid.
    
• Riigipühad nädalavahetusel: Kolm pühapäeval/laupäeval langevat püha (ülestõusmispüha, nelipüha, 2. jõulupüha) ei mõjuta tööpäevade ega töötundide arvu.

Kokkuvõte

• Tööpäevi kokku: 252
• Töötunde kokku (arvestades lühendatud päevi):168 + 149 + 176 + 168 + 160 + 157 + 184 + 160 + 176 + 176 + 168 + 162 = 2004 töötundi

2026. aasta tööajafond on täiskoormusel töötava inimese jaoks 252 tööpäeva ja 2004 töötundi. Võrreldes mõne varasema aastaga on tööpäevi keskmiselt rohkem, kuid mitmed lühendatud tööpäevad aitavad säilitada tasakaalu töö ja puhkuse vahel.

Soovitame tööandjatel varakult planeerida puhkuseid, lühendatud tööpäevi ja graafikupõhist tööd, et tagada sujuv töökorraldus kogu aastaks.

Tööaja arvestus on iga ettevõtte jaoks üks olulisemaid protsesse – sellest sõltub nii palgaarvestus, töö efektiivsuse analüüs kui ka juriidiline vastavus tööseadustele. Täna on turul mitmeid erinevaid logimisviise – alates lihtsast Exceli tabelist kuni automaatsete tsoonipõhiste süsteemideni välja.

Iga meetodiga kaasneb erinev tase täpsust ja kontrolli. Mõni süsteem eeldab töötajalt käsitsi sisestamist (mis võib ununeda või olla kallutatud), samas kui teised meetodid logivad tööaja automaatselt – täpselt sellel hetkel, kui töö tegelikult algab.

Iga ettevõte peab leidma just enda töökorraldusele sobivaima viisi, kuid oluline on teadvustada: täpsus maksab vähem kui ebatäpsus. Kui 50 töötajaga ettevõttes kaob iga päev kasvõi paar minutit inimese kohta, tähendab see sadu tunde ja tuhandeid eurosid kadunud ressurssi kuus.

Allolev tabel annab ülevaate erinevate tööaja logimise meetodite eeldatavast täpsusest, võimalikest kadudest ja hinnangulisest rahalisest mõjust:

Tööaja logimise viiside võrdlus

Meetod	Täpsus	Kus tekib kadu?	Ajakadu kuus (50 töötajat)	Raha kadu küüs*
Paber	± 15–30 min/päev	Ümardamine, unustamine, hiline täitmine	~333 tundi	~5 000 €
Excel käsitsi	± 10–20 min/päev	Käsitsi sisestamine, hilisem täitmine, „umbes“ ajad	~250 tundi	~3 750 €
Mobillirakendus	± 2–4 min/päev	Vajab töötaja aktiivsust; võib ununeda või logitakse hiljem	~30–40 tundi	~450–600 €
Näotuvastus‑terminal	± 1–2 min/päev	Skaneerimisjärjekord; töötaja võib unustada või viivitada logimisega	~20–30 tundi	~300–450 €
RFID / sõrmejäljega	± 1–2 min/päev	Terminal asub töökoha juures, aga logimine sõltub töötajast	~15–25 tundi	~225–375 €
Läbipääsusüsteem	± 0,5–1 min/päev	Väga täpne – töö algus logitakse automaatselt ukse kaudu	~2–3 tundi	~30–45 €
SmartTrack	< ± 0,5 min/päev	Tsoonipõhine automaatne logimine; ei vaja töötaja sekkumist	~0,5–1 tund	~10–15 €

*Märkused:

• Raha kadu on arvutatud töötunni hinnaga 15 € (sh maksud).
• Arvestatud: 50 töötajat, 20 tööpäeva kuus.
• Täpsus viitab sellele, kui hästi tööaja logimine kajastab tegelikku tööle asumise hetke.

Mida sellest tabelist järeldada?

SmartTrack (Hours) töötab täielikult automaatselt ja passiivselt – töötaja ei pea midagi tegema. See tagab kõrgeima täpsuse ja väikseima vea.

Paberil ja Excelis logimine sobib väga väikestele või paindlikele tiimidele, kuid on seotud suurima vigade ja kadude riskiga.

Mobiilirakendus annab töötajatele paindlikkuse, aga sõltub töötaja distsipliinist.

RFID, sõrmejälg ja näotuvastus on juba täpsemad, kuid vajavad töötaja aktiivsust ja mäletamist.

Tsoonipõhised läbipääsusüsteemid on väga täpsed, kui need on korrektselt seadistatud.

💡 Soovitame mõelda tööaja logimisel mitte ainult mugavusele, vaid ka täpsusele, kontrollile ja rahalisele mõjule. Iga minut loeb.

👉 Kui tahad teada, milline lahendus sobib just sinu ettevõttele või soovid testida SmartTracki reaalajas logimist, siis kirjuta meile: info@hours.ee

Miks on tööaja arvestuse täpsus nii oluline ja kuidas tarkvara aitab vältida juriidilisi riske?

Manuaalne tööaja sisestamine Excelisse võib viia tõsiste tagajärgedeni, kui andmed ei kattu tegelikkusega. Digitaalne tööajaarvestus välistab subjektiivsuse ja tagab tõendatava jälje.

Hiljutine juhtum Kilingi-Nõmmelt tõi taas päevakorda küsimuse, kui oluline on täpne ja kontrollitav tööajaarvestus. Endist vabaajakeskuse juhti süüdistatakse tööajatabeli võltsimises, sest tabelisse kanti töötunnid inimese nimele, kes reaalselt neid tunde ei teinud.

Uurimise käigus selgus, et fiktiivsele töötajale oli arvestatud töötasu, kuigi tegelikud koristustööd tegi asendaja. Kohtu hinnangul oli tegemist valeandmete esitamisega, kuigi kaitsja sõnul oli töö siiski tehtud ja omavalitsusele kahju ei tekkinud. Nüüd arutab Riigikohus, kas selline Exceli täitmise viga on kuritegu või mitte.

See lugu toob hästi esile ühe levinud probleemi – kui tööajaarvestus põhineb käsitsi täidetud tabelitel, tekib suur risk eksimusteks, arusaamatusteks ja isegi õigusvaidlusteks.
Ühe töötunni ekslik märkimine võib näiliselt tunduda pisiasi, kuid avalikus sektoris või suuremates ettevõtetes on sellel otsene mõju eelarvele, aruandlusele ja vastutusele.

Tänapäeva tööajaarvestuse tarkvarad – nagu Hours – on loodud selliste olukordade vältimiseks.

• Iga töötaja sisselogimine toimub kindla meetodi järgi (rakendus, terminal või SmartTrack-seade).
• Kõik andmed salvestuvad automaatselt koos ajatempli ja asukohaga.
• Tööde asendused ja rollimuudatused kajastuvad süsteemis läbipaistvalt.

Tulemuseks on aruandlus, millele saab nii juhtkond kui ka järelevalveorgan kindlalt tugineda – ilma, et peaks vaidlema selle üle, kas “Exceli rida” oli ekslik või tahtlikult muudetud.

Tööaja arvestus ei ole pelgalt administratiivne kohustus – see on usaldusväärsuse alus. Kui protsess on automatiseeritud ja jälgitav, kaob risk sattuda olukorda, kus Exceli rida võib saada juriidiliseks probleemiks.

Loe artikklit:

https://www.ohtuleht.ee/1141860/voltsimises-suudi-moistetud-vabaajakeskuse-endine-juht-taotleb-riigikohtus-oigeks-moistmist