Tööajavargus: kuidas see mõjutab ettevõtteid ja kuidas Hours tööajaarvestus aitab

Mis on tööajavargus?

Kui räägitakse vargusest töökohal, mõeldakse sageli raha või esemete kadumist. Palju vähem tähelepanu pööratakse nähtusele, mis võib ettevõtetele põhjustada samasuguseid suuri kahjusid: tööajavargus. Tööajavargus tähendab, et töötajale makstakse selle eest, et ta töötab või viibib töökohal – vaid tegelikkuses ei tee ta tööd.

Probleem ei seisne üksnes tahtlikus pettuses – näiteks vale kellakaardi esitamine või kolleegi eest registreerimine – vaid ka kaudselt toimivas tööajavarguses, kui töötaja on küll töökohal, kuid tegeleb muude tegevustega nagu internetis surfamine, isiklikud telefonikõned või pikad suitsupausid.

Globaalsetes uuringutes ilmneb, et hinnanguliselt üle 75 % ettevõtetest on tööajavargusega kokku puutunud. Ainult Ameerika Ühendriikides kaotavad tööandjad selle tõttu üle 400 miljardi dollari aastas. Eestis ei ole tehtud samasugust täpset hinnangut, kuid iga “ära näpatud” minut tähendab ettevõtjale kahju – palgaraha makstakse välja, töö jääb tegemata ja tulemus saamata.

Tööajavarguse levinumad vormid

Otsene tööajavargus seisneb selles, et töötaja esitab valeandmed tööle tuleku või lahkumise kohta. Näiteks märgitakse tööajalehel 8:00 asemel 8:11 või lubatakse kolleegil end tööle registreerida, kui ise hilinetakse. Võidakse ka fiktiivseid ületunde kirja panna, et saada suuremat tasu.

Kaudne tööajavargus tähendab, et töötaja on füüsiliselt tööl, kuid ei pühendu tööülesannetele. Sellisel juhul võib esineda:

• Lubatust pikemad pausid ja lõunad. 30 minutiline paus venib tund aega pikaks või tehakse päevas mitu lisapausi. Suitsetavad töötajad kulutavad suitsupausidele hinnanguliselt kuni 6 tööpäeva aastas.
• Isiklike asjade ajamine tööajal. Sotsiaalmeedias kerimine, isiklikud telefonikõned või e-poodides ostlemine sööb märkimisväärse osa tööpäevast. Mõned uuringud viitavad, et kontoritöötajad on produktiivsed vaid umbes 60 % tööajast.
• Liigne lobisemine ja “hajevil” olek. Head suhted kolleegidega on vajalikud, kuid pikad jutuajamised või töö kõrval kasutud tegevused võtavad töölt väärtuslikke minuteid.
• Hiline kohalejõudmine või varasem lahkumine. Iga hommikune paariminutiline hilinemine või õhtune varajane lahkumine võib nädalas tähendada üle tunni töötamata aega.
• Ebaefektiivne töötempo. Kiire või aeglase tempo teadlik manipuleerimine tähendab, et töö võtab enam aega kui vaja – sama hulka ülesandeid tehakse pikemalt ja rohkemate pausidega.

Probleemi ulatus viimastel aastatel

Viimase viie aasta statistika näitab, et tööajavargus on jätkuvalt tõsine probleem. Paljud töötajad ümardavad oma töötunde endale kasulikumaks ja kasutavad ära tööandjate usaldust. Ühe uuringu põhjal 43 % tunnitöötajatest tunnistas, et on oma tööaega “ilustanud”, märkides rohkem tunde, kui nad tegelikult tööl viibisid.

Tööajavargust võimendab osaliselt ka kaugtöö ja paindlik töökorraldus, mis muutusid pandeemia ajal tavapäraseks. Kodukontoris on vähem otsest kontrolli ja töötajal on lihtsam tööülesannetest kõrvale kalduda. Tulemuseks on, et reaalselt töötatud tundide arv väheneb, kuid palgafond jääb samaks.

Finantsilisest vaatenurgast võivad ka väikesed ajakaod kiiresti suurteks summadeks kasvada. Näiteks 15-minutiline igapäevane hilinemine tähendab nädalas ligi 1,25 tundi kasutamata palgatööd. Kui see komme on kümnel töötajal, kaotab ettevõte juba üle 6000 euro aastas (eeldusel, et tunnitasu on 10 eurot).

Sektori eripärad

Tööajavargus ei puuduta ainult konkreetset valdkonda – see probleem on levinud jaekaubanduses, toitlustuses, tootmises, ehitusel, kontoritöödel, avalikus sektoris ja IT-s. Vahetustega töökohtades (nt tootmine, ehitus, teenindus) on sagedasemad otsesed pettused nagu „buddy punching” ehk kolleegi eest registreerimine. Kontoritöös ja loomesektoris avaldub tööajavargus kaudselt – eelkõige isiklike asjade ajamise ja hajevil olekuna.

Tunnitöötajatel tekib motivatsioon töötunde suurendada, sest iga lisaminut toob rohkem sissetulekut. Kuupalga saajate puhul ilmneb suurem oht kasutada tööaega muude asjade tegemiseks, sest palk ei sõltu otseselt töötundidest.

Tööajavarguse hind: mõned näited

Üks ilmekas näide tööajavarguse ulatusest on USA Postiteenistuse juhtum, kus töötaja esitas tööandjale andmed, justkui oleks ta vandekohtu kohustuste tõttu töölt eemal 144 päeva. Tegelikult kasutas ta seda skeemi, et saada tasustatud vabu päevi, tuues tööandjale kahju ligi 40 000 dollarit.

Teine näide on suitsetamispause käsitlev uuring, kus leiti, et keskmine suitsetaja kulutab suitsupausidele aastas kuni 6 tööpäeva. See tähendab, et võrreldes mittesuitsetajaga maksab tööandja suitsetaja puhul ligi 6000 eurot rohkem palka töö eest, mida tegelikult ei tehta (arvestades lisaks palgale ka tootlikkuse kadu).

Kuidas tööajavargust vähendada?

Tööajavarguse ennetamiseks on mitu olulist sammu:

1. Selged reeglid ja teadlikkus. Töötajad peavad mõistma, mis on tööajavargus ja miks see on lubamatu. Paika tuleb panna konkreetsed reeglid tööaja registreerimise, pauside pikkuse ja muude töökorralduslike küsimuste kohta ning neid järjepidevalt järgida.
2. Hea töökultuur ja motivatsioon. Kui töötajad tunnevad end väärtustatuna, saavad konkurentsivõimelist palka ja mõistlikku koormust, on neil vähem põhjust tööajast kõrvale hiilida. Juhid võiksid pöörata tähelepanu töötajate rahulolule ja motivatsioonile.
3. Tehnoloogilised lahendused. Digitaalsed tööaja jälgimise süsteemid vähendavad oluliselt pettuseriske. Elektroonilised kaardid, mobiilirakendused ja biomeetrilised lahendused tagavad, et iga töötund registreeritakse täpselt ja ausalt. Pauside automaatne logimine ja GPS-tuvastus välistavad „buddy punchingu” ning aitavad vältida hilinemiste ja pikendatud pauside märkamata jäämist.
4. Andmete analüüs ja kiire reageerimine. Korrapärane tööaja andmete analüüs aitab tuvastada mustreid, näiteks korduvaid hilinemisi või osakondi, kus produktiivsus on madal. Oluline on probleemidega varakult tegeleda ning tunnustada töötajaid, kes täidavad reegleid eeskujulikult.

Miks valida Hours tööajaarvestuse tarkvara?

Tööajavarguse kontrollimine on keeruline, kui tugineda manuaalsele arvestusele või lihtsalt usaldusele. Hours tööajaarvestuse tarkvara pakub efektiivset ja kaasaegset lahendust, mis aitab ettevõttel kaotatud ajast makstud kulusid vähendada.

• Reaalajas tööaja registreerimine. Töötajad saavad end tööle ja töölt välja registreerida nutitelefoni või arvuti kaudu, vältides ajavõltsimist. Süsteem salvestab automaatselt saabumise, lahkumise, pauside alguse ja lõpu ning vajadusel ületunnid.
• GPS ja asukohapõhine jälgimine. Välitööde või kaugtööde puhul saab kontrollida, et töötaja viibib töö ajal õiges kohas. See välistab olukorra, kus töötaja märgib end tööle, kuid tegeleb tegelikult mujal eraasjadega.
• Biomeetrilised lahendused ja identiteedikontroll. Sõrmejälje abil saab tagada, et keegi teine ei saa töötaja eest tööd registreerida. „buddy punching” väheneb oluliselt.
• Automaatne palgaarvestus ja aruandlus. Hoursi süsteem seob registreeritud tööajad otse palgaarvestusega. Välistatud on käsitsisisestustest tulenevad vead ning raamatupidamises kulub vähem aega andmete kontrollimiseks. Üksikasjalikud aruanded aitavad juhil paremini mõista töötajate ajakasutust ja planeerida ressursse.
• Kulude kokkuhoid. Kuigi tarkvara kasutamine on investeering, tasub see end kiiresti ära. Aus tööaeg ja täpsed andmed vähendavad palgafondi kadu ning tõstavad produktiivsust. Paljud ettevõtted on tunnistanud, et digitaalse tööaja jälgimise süsteemi kasutuselevõtt tõi kaasa märkimisväärse kulu vähenemise võrreldes varasemate manuaalsete meetoditega.
• Kohandatav ja kasutajasõbralik. Hours tööajaarvestus sobib nii väikestele kui suurtele ettevõtetele, sest süsteemi saab kohandada vastavalt konkreetse organisatsiooni vajadustele (näiteks erinevad töögraafikud, pauside poliitikad, ületundide reeglid jms). Samuti on see lihtne kasutada nii juhtidele kui töötajatele.

Kokkuvõte

Tööajavargus on igal aastal toonud ettevõtetele üle maailma hiiglaslikke kahjusid. Eestis, nagu mujalgi, võib iga paariminutiline hilinemine või pikendatud paus kanda endas märkimisväärset kulusummat, mis akumuleerub töötajate hulga ja aja jooksul suureks. Tööajavarguse ennetamine ei ole pelgalt kontrolli küsimus, see on osa heast töökultuurist, kus reeglid on selged ja töötajad tunnevad end motiveerituna.

Hours tööajaarvestuse tarkvara aitab seda eesmärki saavutada, pakkudes täpset, läbipaistvat ja kasutajasõbralikku lahendust tööaja haldamiseks. Digitaalne ajajälgimine vähendab pettuseriske, lihtsustab palgaarvestust ja annab juhtidele parema ülevaate sellest, kuidas aeg tegelikult kasutatakse. Lõppkokkuvõttes tähendab see väiksemaid kulusid ja suuremat tõhusust, mis annab ettevõtetele konkurentsieelise.

Kui soovid teada, kui palju aega sinu ettevõttes tegelikult „kaduma läheb” ja kuidas seda vähendada, proovi Hours tööajaarvestust – see on investeering, mis tasub end ära nii rahas kui meeskonna rahulolus.